Freudi kuulsa küsimuse: “Mida naised tahavad?” vastus on, et naised tahavad partnerit, kes hoolib sellest, mida naine tahab.
“Tõeliselt, sügavalt ja meeletult” armunud olemine oli kriteerium, mille alusel valiti mehi ja naisi Londoni University College’i uuringutesse. Seitsmeteistkümne vabatahtliku aju kuvati ajal, kui nad vaatasid oma partneri või sõprade pilte. Järeldus: katsealused näisid olevat armastusest sõltuvuses. Nii naistel kui meestel põhjustas nende ihalusobjekt – erinevalt sõpradest – unikaalselt seotud ajukeskuste aktiveerumist, tegemist on ringega, mis on nii eriline, et näib olevat spetsialiseerunud romantilisele armastusele. Suur osa sellest ringest, nagu on väitnud neuroteadlane Jaak Panksepp, aktiveerub ka teise eufoorilise seisundi ajal ehk kokaiini või opiaatide mõju all. See järeldus viitab, et armuloo sõltuvusttekitaval ekstaatilisel iseloomul on neuronaalne põhjendus.
Meestel, huvitaval kombel, see armastuse ringe seksuaalse erutuse kui sellise ajal ei reageeri, kuid seda teevad lähikonnas asuvad romantilistel tunnete keskused, mis viitab kerge anatoomilise sideme olemasolule, kui kirg puhkeb koos armastusega.
Neuroteadus on selliste uuringute abil avanud seksuaalse kire saladuse, paljastades hormoonide ja neurokemikaalide segu, mis annavad ihale sellise vürtsi. Iha retsept erineb pisut sugude lõikes. Kuid selle koostisosad ja ajastus suguühte ajal paljastavad leidliku plaani, mis lisab meie paljunemisele põnevust ja hoogu.
Kui iha tõstab peab, katab selle ring suure osa limbilisest ajust. Madalama tee seksuaalse tungi võrgustiku osas on sugupooltel palju ühist, kuid on ka mõned kõnekad erinevused. Need erinevused põhjustavad lahknevusi selles, kuidas kumbki sugu kogeb armatsemist ning selles, kuidas nad hindavad erinevaid armusuhte aspekte.
Meestel tõstab nii seksuaalsust kui agressiivsust suguhormoon testosteroon, mis toimib ühendatud ajupiirkondades. Kui mehed seksuaalselt erutuvad, tõuseb nende testosterooni tase järsult. Meessuguhormoonid sütitavad seksuaalset pinget ka naistes, kuid mitte nii tugevalt kui meeste puhul.
Lisaks on mängus ka sõltuvus. Nii meeste, kui naiste puhul tõuseb seksuaalkontaktide ajal dopamiini tase – tegemist on ainega, mis suurendab naudingut erinevate tegevuste puhul, nagu hasartmäng ja narkosõltuvus. Nauditav dopamiini tase ei tõuse mitte ainult seksuaalse erutuse ajal, vaid ka vahekordade sageduse ja sugutungi intensiivsusega.
Oksütotsiin, hoolivuse keemiline allikas, levib enam naise kui mehe ajus ning seega on sel suurem mõju naiste seksuaalsetele suhetele. Vasopressiin, hormoon, mis on tihedalt seotud oksütotsiiniga, võib samuti suhete tekkimisel rolli mängida. Huvitaval kombel on vasopressiini retseptoreid ohtralt just käävrakkudes, nendes ülikiiretes sotsiaalse aju ühenduslülides, mis on kaasatud, kui teeme näiteks ülikiireid intuitiivseid otsuseid inimese kohta, keda kohtame esimest korda. Kuigi ei ole veel tehtud uuringuid, mis seda tõestaksid, näib, et need rakud sobiksid ajus mängima selle süsteemi osa, mis kutsub esile armastust (või vähemalt iha) “esimesest pilgust”.
Armatsemise ettevalmistuste ajal tõuseb oksütotsiini tase mehe ajus järsult nagu ka hormonaalne nälg, mida juhivad arginiin ja vasopressiin (mida koos tuntakse AVP-na). Mehe ajus on enam AVP retseptoreid kui naise ajus, enamik neist on koondunud seksuaalringesse.
Nii meeste kui naiste puhul toidab paljusid seksuaalkontaktidega seotud armastavaid ja rõõmustavaid tundeid oksütotsiin. Seda eraldub suur hulk orgasmi käigus, päras mida see näib stimuleerivat sooja kiindumuse järellainetust, mis paneb mehed ja naised mõneks ajaks samale õrnalt armastavale lainepikkusele.
Igal armastuse peamisel väljendusel, nii kiindumusel, kirel kui ka hoolivusel, on oma unikaalne bioloogia, mis on kavandatud hoidma partnereid koos eriliste keemiliste sidemete abil. Kui need väljendusel ühilduvad, kasvab armastus tugevaks, kui need on sõjajalal, muutub armastus rabedaks.
Freudi kuulsa küsimuse: “Mida naised tahavad?” vastus on, et naised tahavad partnerit, kes hoolib sellest, mida naine tahab.